Osa 22

Ma veedan enamuse oma ajast Mathiase juures ja koolis räägin ka temaga palju, peaaegu iga vahetund kui saab. Olgem ausad, Mathiasel on hea välimus, mu klassiõed lausa sulavad, kui ta minu juurde tuleb vahetundides rääkima, kohe kuidagi need 'populaarsed' tüdukud tiirlevad meie juures.

---

Oli läbi saamas jälle see kohutav matemaatika ja algas söögivahetund ehk siis vahetund, kus said lihtsalt pool tundi puhata ja mõelda oma mõtteid. Rääkisin klassiõdedega juttu ja juba ilmuski meie laua juurde Mathias.

"Hei!" sõnas ta rõõmsalt ja istus mu kõrvale.

"Tsau!"

Minu kõrval istuvad tüdrukud itsitasid ja üritasid ilmselgelt Mathiase tähelepanu endale saada. Ma tundsin ebamugavust ja tegin Mathiasele ettepaneku.

"Läheks istuks sinna lauda?" osutasin meie kõrval olevale lauale, mis oli täiesti tühi.

"Jah, miks ka mitte?" vastas Mathias mulle ja muigas.

Istusime teise lauda ja jätkasime oma vestlust.

"Mitu tundi sul täna on?" alustas Mathias

"Täna on kuus"

"Mul on seitse, viitsid oodata?"

"Jah, ikka"

"Tore"

Naersime korra, kuid siis vahetas Mathias teemat.

"Nädalavahetusel on minu juures pidu ja üritaks teha alcohol free. Tahaksid tulla?"

"Sa kutsusid mind praegu peole?"

"Tundub nii"

Mathiasega olles on võimatu tõsiseks jääda, seega me naersime. Jälle. Andsin talle oma vastuse "sel juhul... olen kohal".

Helises suurte kell, mis tähendas seda, et gümnaasiumi klassid, 10-12. klassid pidid minema tundi. 

Mathias tõusis püsti, "ma siis lähen" sõnas ta ja kõndis minema.

Kohe oli minu lauas üks mu klassiõde, kes kuulub sinna "populaarsete" hulka. Ta istus mu kõrvale ja kaldus mulle lähemale nagu räägiks mulle salajasest missioonist.

"Kus sa Mathiasega tuttavaks said? Ta on lihtsalt nii nunnu, et ma suren ära!" vatras ta.

Ma tahtsin naerma pursata, kuid siiski talitsesin end, "eee... kust sa teda üldse tead?"

"Kuule ära tee nägu, nagu sind üldse ei huvita, et suhtled kutiga, kes kuulub meie kooli Nunnude-kuttide-top-kümnesse!" ta itsitas nii, nagu need 'populaarsed' ikka teevad.

Nüüd ma enam ei suutnud. Ma purskasin naerma. Kohe kui suutsin jälle rääkida, selgitasin talle "Ta on mu naaber, me saime hiljuti sõpradeks, mis siis?"

"ära ütle, et ta sulle ei meeldi!"

"Meeldib, aga sõbrana... Ta on tõesti hea sõber."

*****

"I hate my life, and everybody thinks I'm happy."

Loodan, et meeldis :)