Osa 20

Alessia hakkas kõva häälega üle subway naerma. Kui tabas endalt inimeste ja minu pilgud, vabandas ta vaukselt "oih."ning kuita jälle normaalne oli vastasin talle "ei Allu, see pole nii, ma ei ole temasse armunud." No ma tõesti ei ole, miks peaks? "Aga sina Alessia? Sinul oli ju ka midagi rääkida?" Alessia ohkas vaatas mulle tõsiste silmadega otsa. "Tõsi, ka minul on sulle palju rääkida." Ma noogutasin Alessiale et ta alustaks. "Noh, jah. Lisse. Ma kolin ära." Vastas Alessia mulle. Ma olin üllatunud ja mitte heas mõttes. Kui olin kõnevõime taastanud, siis uurisin edasi "Miks?". "Lisse, anna andeks, ma ei saa sellest rääkida, aga ma ei koli kaugele, mitte Tallinnast välja, Lasnamäele" Alessia lasi pea norgu, ta küll naeratas, aga ta silmist oli näha, et ta pole õnnelik. "Nojah, hea seegi" andsin talle lühikese vastuse. Ta hakkas naerma ja kordas minu öeldut "jah, hea seegi".
---
Homme on jälle kool ja see tähendab, et täna pean tagasi koju minema. Pakkisin asju ja mu suust kõlas vali ohe. Ma polnud märganud Mathiast, kes "minu" toa uksele toetudes mind jälgis. "Läheb lahti see põrgu. Otsast pihta." sõnas Mathias, ka mitte just kõige õnnelikumal toonil, mille peale lisasin "Jahm... Oleks siis ainult kool, aga ema, kasuisa," ohkasin. Jälle. Ja rääkisin edasi "Ma ei kujuta ette kuidas ma koju lähen, mis olukord seal on? Mida ema teeb? Kuidas ma talle otsa vaata? Mida Karmo teeb? Mida ma üldse seal teeksin?" arutlesin endamisi
"Jah, eks ta ole"
"Mathias?"
"Jah?"
"Kui mul jälle..." köhatasin, "keeruliseks peaks kodus minema, kas...?"
"Jah Lisella, sa võid siin nii tihti käia kui tahad, mu vanemad on iga päev kaheksast seitsmeni tööl, seega enamus päevast place vaba."
"Aitäh"
"See pole küll tänu väärt, sest mulle meeldib sinuga koos olla," Mathias naeratas armsalt ja ma naeratasin vastu. "Aga ma peaks hakkama minema." Suundusin esiku poole ja hakkasin jalanõusid jalga panema. Kui olin valmis kallistasime Mathiasega hüvastijätuks ja lahkusin, sest ees ootas mind põrgu...
---
Hell is empty and all the devils are here...
Loodan, et meeldis :)