esmaspäev, 14. detsember 2015

Osa 17

Osa 17



Kuskilt kõlas uksepauk. Rain läks akna juurde.
R: mis sa oma ema kirjale kirjutasid?
Tõusin püsti ja ruttasin samuti akna juurde. Ema kõndis suurte prügikottidega majast välja, prügikastide poole. Viskas prügikotid konteinerisse ning pühkis käeseljaga põselt pisara.
M: mitte midagi selliseks reaktsiooniks.
Ka Mathias oli meie juurde tulnud.
Mth: ma arvan, et see prügi ja kõik - ma arvan, et Karmo luuletas talle midagi kokku.
Liigutasin huuli nii, et see vormis sõnad "kuradi värdjas" ja keerasin poistele järsult selja. Marssisin oma tuppa, istusin voodile ja toetasin pea kätele. Mathias tuli mulle järgi, istus mu kõrvale ja ning pani oma käe ümber mu õlgade.
Mth: ma kõigest oletan.
M: aga see ongi ilmselt nii...
Mth: nojah, ma kardan ka. 
Võitlesin täiest jõust pisaratega.
Mth: lase see enda seest välja.
Tõmbasin hinge, et mitte nutma hakata ja vastasin vaevu kuuldavalt.
M: misasi?
Mth: kõik. Kõik mida sa oled läbi elanud, kõik halvad emotsioonid, kõik halvad asjad. Nuta. Keegi ei pane seda sulle pahaks.
Ja sealt need pisarad läksid.
Mathias tugevdas haaret mu ümber.
Mth: ma tean kui vastik see tunne on. Usu mind, ma tean millest ma räägin.
Ma nutsin ja nutsin. Mathias oli terve see aeg minuga. Mingi hetk ma uinusin.
---
Ärkasin alles õhtul. Pea valutas kohutavalt ja olin jube uimane. Tahtsin püsti tõusta, aga olin liiga nõrk. Sellest hoolimata oli mul hea, kergendunud tunne. Puhkasin veel veidi ja siis tõusin ülesse. Panin tule põlema. Öökapi peal oli kiri.
"Läksime Rainiga poodi. Söök on köögis, pliidi peal.
Mathias"
Panin kirja taskusse ja läksin kööki. Köögi seina peal on suur kell. See näitas 19:43. Ma pidin ju Kell 14.00 Alessiaga kokku saama! Jooksin tagasi oma tuppa, haarasin telefoni. 5 vastamata kõne ja 3 sõnumit, kõk olid Alessialt!
1. Sõnum: Kus oled? (14:05)
2. Sõnum: Lisse, tule ruttu, mul pole palju aega! (14:12)
3. Sõnum: Ma tõmban minema... (14:29)
Valisin ruttu Alessia numbri ja helistasin. Ta lasi mul kaua oodata, kuid võttis lõpuks vastu.
Al: eino tere...
M: Sorri, sorri, sorri Allu! Tõsiselt ka... Ma jäin magama, alles nüüd tõusin.
Al: nojah siis.
M: Allu ära ole palun väga pahane, paluun.
---
Loodan, et meeldis :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar