Nüüd ma enam ei suutnud. Ma purskasin naerma. Kohe kui suutsin jälle rääkida, selgitasin talle "ta on mu naaber, me saime hiljuti sõpradeks, mis siis?"
"ära ütle, et ta sulle ei meeldi!"
"Meeldib, aga sõbrana... Ta on tõesti hea sõber."
"ära ütle, et ta sulle ei meeldi!"
"Meeldib, aga sõbrana... Ta on tõesti hea sõber."
Ilmselgelt ei jäänud Fiona - see klassiõde - mind uskuma, kuigi erandkorras rääkisin tõtt. Ta pööritas silmi ja lahkus. Avastasin, et mul pole enam isu. Mitte, et Fiona oleks mu isiu ära rikkunud või midagi, aga lihtsalt tänu Mathiasest rääkimisele, hakkasin ma automaatselt mõtlema, et miks ta üldse on mu sõber ja oma kodusele olukorrale. Tõusin lauast püsti ja viisin kandiku ära. Lippasin bioloogiasse, mis tähendas, et pidin 45 minutit kuuulama kähiseva häälega vanamutti ja taluma enda kõrval istuvat õpilast, Fredi.
Fred on meie klassi üks 'kuumameid' poisse - seda väidavad 'populaarsed' - aga mulle ta ei meeldi, minu arust ei ole ta ilus ega äge. Tal on blondeeritud juuksed ja hallid, mitte-midagi-ütlevad-silmad. Mathiase silmad on rohelised, säravad rohelised, nagu jõulupuu. Okei, see kõlab nagu mõne armunu jutt...
Märkamatult olingi juba klassi jõudnud, tervitasin õpetajat ja lipsasin kiiresti oma kohale. Jess! Fred veel sööb.
Fred pandi minu kõrvale istuma 'liigse lobisemise' eest, mitte, et ta seda enam ei teeks. Ta vatrab ikkagi terve tunni - Hugo, Chrisi ja Sandriga, kes meie ümber istuvad. Õpetaja ei tee sellest välja, sest me istume klassi kõige tagumises otsas ja teda ei huvita, kas info ka meieni jõuab. Seega ei kuule ma absoluutselt mitte midagi ning sellepärast mulle see õpetaja ei meeldigi. Ta ei hooli, ta on sama hoolimatu nagu mu isa, kes pole siiani minuga ühendust võtnud ega ka ilmselt ei tee seda. Ohkasin raskelt, vahet ei ole, kedagi nagunii ei huvita.
5 minutit enne tunni algust tuli ka Fred. Nagu tavaliselt, ei vaevunud ta mind tervitama, vaid hakkas kohe oma sõpradega lobisema - pigem lõugama - ja üle klassi naerma. See häirib mind kohutavalt. Ma ju ütleks talle, et olgu vait, aga ma häbistaksin sellega ennast terve klassi eest. See, kes talle vastu haugub, peab oleme vähemalt sama populaarne kui tema, sest vastasel juhul häbistab ta sind terve klassi ees. Tavaliselt isegi ei taheta talle vastu hakata, sest see, kellel on võimalus temaga üleüldse rääkida, ei hakka kohe kindlasti seda võimalust rikkuma. Idioodid.
Kõik mu kuus tundi said läbi, ka Alessial oli täna kuus tundi ja seega hakkasime kohe 'facebookis chattima'.
Aeg läks kiiresti ja peagi oli käes seitsmenda tunni lõpp. Võtsin suuna gümnaasiumi garderoobi poole, et teda seal oodata.
Mathias oli juba seal ja rääkis oma klassiõdedega. Tundub, et neil oli lõbus. Mathiasel oli suu naerul ja rääkis midagi tüdrukutele, ise samal ajal kätega vehkides. Üks tüdrukutest seisis Mathiase kõrval ja toksas talle küünarnukiga ribidesse ning nad naersid. Jälle. Üle garderoobi. Läksin neile lähemale ja tervitasin neid arglikult.
"Hei" kostus vaikselt mu suust
***
"I act like I don't care, but deep down I swear it kills me."
Loodan, et meeldis :)
Fred on meie klassi üks 'kuumameid' poisse - seda väidavad 'populaarsed' - aga mulle ta ei meeldi, minu arust ei ole ta ilus ega äge. Tal on blondeeritud juuksed ja hallid, mitte-midagi-ütlevad-silmad. Mathiase silmad on rohelised, säravad rohelised, nagu jõulupuu. Okei, see kõlab nagu mõne armunu jutt...
Märkamatult olingi juba klassi jõudnud, tervitasin õpetajat ja lipsasin kiiresti oma kohale. Jess! Fred veel sööb.
Fred pandi minu kõrvale istuma 'liigse lobisemise' eest, mitte, et ta seda enam ei teeks. Ta vatrab ikkagi terve tunni - Hugo, Chrisi ja Sandriga, kes meie ümber istuvad. Õpetaja ei tee sellest välja, sest me istume klassi kõige tagumises otsas ja teda ei huvita, kas info ka meieni jõuab. Seega ei kuule ma absoluutselt mitte midagi ning sellepärast mulle see õpetaja ei meeldigi. Ta ei hooli, ta on sama hoolimatu nagu mu isa, kes pole siiani minuga ühendust võtnud ega ka ilmselt ei tee seda. Ohkasin raskelt, vahet ei ole, kedagi nagunii ei huvita.
5 minutit enne tunni algust tuli ka Fred. Nagu tavaliselt, ei vaevunud ta mind tervitama, vaid hakkas kohe oma sõpradega lobisema - pigem lõugama - ja üle klassi naerma. See häirib mind kohutavalt. Ma ju ütleks talle, et olgu vait, aga ma häbistaksin sellega ennast terve klassi eest. See, kes talle vastu haugub, peab oleme vähemalt sama populaarne kui tema, sest vastasel juhul häbistab ta sind terve klassi ees. Tavaliselt isegi ei taheta talle vastu hakata, sest see, kellel on võimalus temaga üleüldse rääkida, ei hakka kohe kindlasti seda võimalust rikkuma. Idioodid.
Kõik mu kuus tundi said läbi, ka Alessial oli täna kuus tundi ja seega hakkasime kohe 'facebookis chattima'.
Aeg läks kiiresti ja peagi oli käes seitsmenda tunni lõpp. Võtsin suuna gümnaasiumi garderoobi poole, et teda seal oodata.
Mathias oli juba seal ja rääkis oma klassiõdedega. Tundub, et neil oli lõbus. Mathiasel oli suu naerul ja rääkis midagi tüdrukutele, ise samal ajal kätega vehkides. Üks tüdrukutest seisis Mathiase kõrval ja toksas talle küünarnukiga ribidesse ning nad naersid. Jälle. Üle garderoobi. Läksin neile lähemale ja tervitasin neid arglikult.
"Hei" kostus vaikselt mu suust
***
"I act like I don't care, but deep down I swear it kills me."
Loodan, et meeldis :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar