Mingi eri 3/6
Tõmbasin suure sõõmu hinge ja rahunesin pisut, sest tegelikult on tal õigus... Keegi nagunii tuleb oma jookidega.
"Aitan?" kõlas minuni Lisealla hääl, ta oli märkamatult kööki tulnud.
Ma naeratasin "nagu ma näen, sul on soojem?"
"Jap, suhteliselt okei" sõnas tüdruk ja naeratas vastu ning lisas "Ja nagu mina näen, ei tule su alcohol free peost midagi välja" suurenes ta naeratus veelgi.
Ma tegin ma-olen-kõige-lollim-inimene-maailmas nägu "Põhimõtteliselt..." mille peale Rain ja Lisella naerma hakkasid.
"Millal Wendy tuleb?" uuris Rain pärast naeru olnud vaikust.
"Mingi viie aeg?"
Lisalla tegi selle peale oled-ikka-kindel? nägu "kell ongi viis ju?"
"Mis asja? Mis me oleme siin juba kaks tundi rääkinud?" sõnas Rain.
Tõesti. Kuidas see võimalik on? Pagan, pagan, pagan, pagan! Ma olen nii loll! Kolme tunni pärast on juba pidu! "Oh my god! Ma pole sittagi koristanud veel!"
Lisella ja Rain vaatasid üksteisele veidrate nägudega otsa ning seejärel mulle, siis nad pahvatasid naerma.
"Mis sul siin üldse koristada on?" alustas Rain ja Lisella jätkas mõtlikult "Sa peaksid parem 'ettevalmistuste' pärast muretsema, näiteks laud snäkkidega ja koht jookide jaoks ja otsima muusikat ja..." Ma ei lasknud Lisellal lõpetada "Miks pagan ma ise selliste asjade peale ei tule!"
Rain hakkas taaskord naerma "Chill mees! Me aitame."
Uksel kõlas koputus "see on Wendy" ja ma läksin avama. Kohe kui ukse lahti sain hüppas plika mulle kaela ja tegi kiire suudluse "Tsau musi!" sosistas ta mulle kõrva ja lasi end tagasi jalgadele ning kõndis sisse.
"Lisella! Näita palun Wendyle kuhu ta saab oma asjad viia, Rain, Tõstame laua elutuppa!" hõikasin ma ja hakkasin köögi poole minema, et sealt Rainiga meie suur laud võtta.
***
Thinking too much can only cause the problems.
Ma tegin ma-olen-kõige-lollim-inimene-maailmas nägu "Põhimõtteliselt..." mille peale Rain ja Lisella naerma hakkasid.
"Millal Wendy tuleb?" uuris Rain pärast naeru olnud vaikust.
"Mingi viie aeg?"
Lisalla tegi selle peale oled-ikka-kindel? nägu "kell ongi viis ju?"
"Mis asja? Mis me oleme siin juba kaks tundi rääkinud?" sõnas Rain.
Tõesti. Kuidas see võimalik on? Pagan, pagan, pagan, pagan! Ma olen nii loll! Kolme tunni pärast on juba pidu! "Oh my god! Ma pole sittagi koristanud veel!"
Lisella ja Rain vaatasid üksteisele veidrate nägudega otsa ning seejärel mulle, siis nad pahvatasid naerma.
"Mis sul siin üldse koristada on?" alustas Rain ja Lisella jätkas mõtlikult "Sa peaksid parem 'ettevalmistuste' pärast muretsema, näiteks laud snäkkidega ja koht jookide jaoks ja otsima muusikat ja..." Ma ei lasknud Lisellal lõpetada "Miks pagan ma ise selliste asjade peale ei tule!"
Rain hakkas taaskord naerma "Chill mees! Me aitame."
Uksel kõlas koputus "see on Wendy" ja ma läksin avama. Kohe kui ukse lahti sain hüppas plika mulle kaela ja tegi kiire suudluse "Tsau musi!" sosistas ta mulle kõrva ja lasi end tagasi jalgadele ning kõndis sisse.
"Lisella! Näita palun Wendyle kuhu ta saab oma asjad viia, Rain, Tõstame laua elutuppa!" hõikasin ma ja hakkasin köögi poole minema, et sealt Rainiga meie suur laud võtta.
***
Thinking too much can only cause the problems.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar