Osa 25.4

Mingi eri 5/6

Lisella tõmbus näost valgeks ja taganes. Ta komistas kellegi otsa ja hakkas kukkuma, see sama Keegi püüdis ta kinni ja viis teda eemale. Mul ei olnud aega neid jälgida, ma sööstsin rahva massi vahelt - kes olid liiga täis, et Wendyt aidata - otse selle mehe poole ja tõmbasin teda õlgadest suure hooga taha poole nii, et Wandy saaks ära minna. 
Nooruk jooksis kohe minema, aga see Võõras seda asja nii ei jätnud, vaid saatis rusika minu näo poole teele. Kuna ma olin ka siiski natukene joonud, ei jõudnud ma nii kiiresti reageerida ja rusikas maandus mu põsel. Üle mu näo levis vastik valu ning see ajas mind veel rohkem vihane ja ma lõin teda ka. Lõpuks kui olime seal juba paar minutit jagelenud, suutis Võõras mind lüüa nii tugevasti, et ma kukkusin sellili põrandale ja ta hakkas mind jalaga togima. Inimesed olid nii purjus, et ei tulnud mulle appi, vaid elasid kaasa ning hakkasid numbreid lugema.
"Kümme!"

"Üheksa!" 

Veel üks tugev jalahoop vastu mu kõhtu.

"Kaheksa!"

"Seitse!"

"Kuus!"

Ma üritasin ennast põlvili ajada aga see kuradima Võõras tõukas mu uuesti pikali ning andis veel ühe matsu.

"Viis!"

"Neli!"

Siis hüppasid 2 inimest rahvast välja ja peatasid selle Võõra. Ma ei jäänud vaatama, vaid ajasin ennast hädavaevu püsti ja koperdasin köögi suunas. Olles kööki jõudnud, nägin kohe seal Lisellat ja veel mõnda inimest.

Lisella jooksis minu poole "Mathias!"

Siis märkasin ka ülejäänuid inimesi, Wendy, Rain ja Barbie.

"Jumal küll Mathias! Mis juhtus?" kiljatas Wendy.

Rain oli vahepeal toonud minu kodu 'esmaabi varud' ja nad hakkasid mind tohterdama.

Varsti ilmusid ka poisid, kes mind selle Võõraga aitasid, Edison ja ta vanem vend Elliot.

"Me ajasime ta minema" sõnas Elliot

Edison tuli minu juurde ja patsutas mu õlga "Hästi panid Matt". Ka Elliot tuli minu kõrvale ja uuris mind "Ma arvan, et see sitapea sai isegi rohkem viga"

***

Fighters gets what they want

~MrsNothing~